Kerema Kultuurikoda

MTÜ Kerema Kultuurikoda asutati 2011. aasta juulis kunagise Suuremõisa vallavanema ja Pühalepa kiriku organisti Gustav Liidi (pildil) järeltulijate poolt eesmärgiga jäädvustada ja edendada oma kultuurilembese suguvõsa pärandit Hiiumaal.

Oli ju kolmel korral Suuremõisa vallavanemaks valitud Gustav Liit (meie vanavanaisa) kogu oma elu Pühalepa kiriku orelimängija, juhatas sealset laulukoori ja mängukoori, parandas külameeste pille ning valmistas ise endale viiuli ja harmooniumi. Orelimängu õppis ta Käinas, helilooja Rudolf Tobiase isa juures.

Oleme seda kultuurisidet püüdnud vanaema Helga Kariisi (neiupõlvenimega Liit) algatusel ka vahepealsetel aastatel hoida, sh 1990. aasta juulis andsime 1. üle-maailmsete hiidlaste päevade raames Pühalepa kirikus perekooriga kontserdi.

Kerema Kultuurikojal on mitu tegevussuunda:
– klassikalise muusika festivali ja kontsertide korraldamine. Esimene Pühalepa muusikafestival toimus 2012. aasta augustis.
– noorte huvitegevuse mitmekesistamine sh noortele suunatud meistriklasside korraldamine professionaalsete muusikute juhendamisel
– trükiste jm materjalide koostamine ja avaldamine
– meie, teadaolevalt 1712. aastast, Hiiumaal elanud suguvõsa kultuuripärandi uurimine ja säilitamine.


Foto: Koguduse laulukoor
Pühalepa Evangeelse Lutheri koguduse noorte laulukoor J.Tamvergi juhatusel laulukoori 50. aastase juubeli päeval  Pühalepas 21. juunil 1931.a. 1. reas vasakult esimene Johanna Liit, kolmas Marie Liit. 2. reas vasakult viies Helga Liit, seitsmes Aino Liit. Tagumises reas vasakult esimene vallavanem Gustav Liit.


Gustav Liit (1886-1941)
Gustav Liit sündis 30. juulil 1886. aastal Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas, Suuremõisa lähedal asuvas Kerema külas. Juba poisikesena tundis ta huvi muusika vastu ja õppis ühelt külamehelt viiulimängu. Noormehena käis ta helilooja Rudolf Tobiase isa, Käina kiriku köstri Johannes Tobiase juures orelimängu õppimas. Teenistust leidis ta Pühalepa kirikumõisas pastor Karl Otto von Malmi juures, kus ta töötas kutsarina, kiriku kellamehe ja orelimängijana. Gustav abiellus 1908. aastal kodukülast pärit Mari Sakkoriga. Neil oli neli tütart. Neljas laps polnud veel sündinud, kui Gustav 1914. aastal mobiliseeriti Vene tsaariarmeesse. Ta pidi võitlema I Maailmasõjas kuni sõja lõpuni. Pärast sõja lõppu kutsus pastor Malm Gustavi koos perega endaga kaasa Vormsi saarele. Gustav töötas aastail 1819-1921Vormsi kirikus orelimängijana ja koorijuhina. Pärast pastor Malmi surma tuli Gustav perega tagasi Hiiumaale oma kodutallu ja jätkas tööd Pühalepa kirikus oreli mängijana. Ühtlasi juhatas ta kirikukoori ning parandas ja hooldas Hiiumaa oreleid. Meisterdas koju harmooniumi, millel kõik ta neli tütart mängima õppisid. Tegi ise viiuli ja mängis sellel ka kirikus. Gustav tundis hästi ka puutööd. Ta tegi ise koju kogu vajamineva mööbli, Suuremõisa koolile valmistas ta esimesed kaheistmelised pingid. Ta kuulus ühiskaupluse ja ühismeierei juhatusse, oli kindlustusseltsi kirjatoimetaja ja laekur, samuti aitas külamehi palvekirjade kirjutamisel. Mitmel korral oli ta valitud Suuremõisa vallavanemaks. 

Gustavi elutee katkestas II Maailmasõda. Kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga, määrati Gustav Pühalepa valla täitevkomitee esimeheks. Pärast Hiiumaa vallutamist Saksa vägede poolt lasti ta oma ametikoha tõttu maha Kärdlas 27. novembril 1941. aastal ja on maetud Kärdlasse ühishauda.

Aga orelit mängis Gustav Liit Pühalepa kirikus kuni oma surmani. Märgiline on ka see, et Gustav Liit oli sisuliselt viimane, kes Pühalepa kiriku orelil organistina mängis – II MS järel Pühalepa kiriku orel rüüstati ning orelihelid kirikus vaikisid.