Laupäeval, 30. juulil möödub 130 aastat Pühalepa kiriku organisti ja Suuremõisa vallavanema Gustav Liidi sünnist.

5.-7. augustini toimuv Pühalepa muusikafestival on ellukutsutud Gustav Liidi järeltulijate poolt. “Teeme seda puhtalt omast initsiatiivist ja heast tahtest, sest soovime väärtustada ja kanda edasi oma vanavanaisa kultuurilembust ja panust siinse kogukonna arengusse, “ ütles Pühalepa muusikafestivali korraldaja MTÜ Kerema Kultuurikoda juhatuse liige Tõnis Peikel. “Festivaliga oleme kogunud raha Pühalepa kiriku oreli fondi – nüüd kui orel olemas, siis jätkame raha kogumist selle kuningliku instrumendi hoolduseks."

Gustav Liit sündis 30. juulil 1886. aastal Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas, Suuremõisa lähedal asuvas Kerema külas. Juba poisikesena tundis ta huvi muusika vastu ja õppis ühelt külamehelt viiulimängu. Noormehena käis ta helilooja Rudolf Tobiase isa, Käina kiriku köstri Johannes Tobiase juures orelimängu õppimas. Teenistust leidis ta Pühalepa kirikumõisas pastor Karl Otto von Malmi juures, kus ta töötas kutsarina, kiriku kellamehe ja orelimängijana.

Gustav abiellus 1908. aastal kodukülast pärit Mari Sakkoriga. Neil oli neli tütart. Neljas laps polnud veel sündinud, kui Gustav 1914. aastal mobiliseeriti Vene tsaariarmeesse. Ta pidi võitlema I Maailmasõjas kuni sõja lõpuni.

Pärast sõja lõppu kutsus pastor Malm Gustavi koos perega endaga kaasa Vormsi saarele. Gustav töötas aastail 1819-1921 Vormsi kirikus orelimängijana ja koorijuhina. Pärast pastor Malmi surma tuli Gustav perega tagasi Hiiumaale oma kodutallu ja jätkas tööd Pühalepa kirikus orelimängijana. Ühtlasi juhatas ta kirikukoori ning parandas ja hooldas Hiiumaa oreleid. Meisterdas koju harmooniumi, millel kõik ta neli tütart mängima õppisid. Tegi ise viiuli ja mängis sellel ka kirikus.

Gustav tundis hästi ka puutööd. Ta tegi ise koju kogu vajamineva mööbli, Suuremõisa koolile valmistas ta esimesed kaheistmelised pingid. Ta kuulus ühiskaupluse ja ühismeierei juhatusse, oli kindlustusseltsi kirjatoimetaja ja laekur, samuti aitas külamehi palvekirjade kirjutamisel. Mitmel korral oli ta valitud Suuremõisa vallavanemaks.

Gustavi elutee katkestas II Maailmasõda. Kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga, määrati Gustav Pühalepa valla täitevkomitee esimeheks. Pärast Hiiumaa vallutamist Saksa vägede poolt lasti ta oma ametikoha tõttu maha Kärdlas 27.novembril 1941. aastal ja on maetud Kärdlasse ühishauda.

Aga orelit mängis Gustav Liit Pühalepa kirikus kuni oma surmani. Märgiline on ka see, et Gustav Liit oli viimane, kes Pühalepa kiriku orelil organistina mängis – II MS järel Pühalepa kiriku orel rüüstati ning orelihelid kirikus vaikisid.

Järjekorras juba viies Pühalepa muusikafestival toimub 5.-7. augustil Hiiumaal Pühalepa kirikus. Festivali keskmes on vanamuusika- ja kaasaeg, sh tegemist on teadaolevalt ainsa festivaliga kogu maailmas, kus igal aastal kõlab Hiiumaalt pärti helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. MTÜ Kerema Kultuurikoja eesmärk on, et Pühalepa muusikafestivalid oleksid kõrgetasemelised, mitmekesised ja meeldejäävad.

Piletid on müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal, saadaval festivali passid.

Koostöös Allika hosteliga on festivali ajal Pühalepa kiriku juures avatud festivalikohvik “Gustav”.

Fotol Suuremõisa vallavalitsus. Esireas vasakult viies vallavanem Gustav Liit.

 

 

PRIA toetab LEADER programmi kaudu 4999 euroga Pühalepa muusikafestivali korraldamist MTÜ Kerema Kultuurikoda poolt 2016 ja 2017 aastal. PRIA toetus projektile on osaline, sest kahe aasta kogueelarve on 25540 eurot.

 

 

Tegevuse lühikirjeldus:
– MTÜ Kerema Kultuurikoda korraldab nii 2016. kui 2017. aastal kolmepäevase muusikafestivali.
– Kokkulepete sõlmimine festivali esinejatega (aprill 2016)
– Läbirääkimised majutus- ja toitlustusettevõtjatega (mai-juuni 2016)
– Tegevuste koordineerimine KOV-ga (aprill-august 2016)
– Reklaammaterjalide kujundamise ja tootmise läbirääkimised (mai-juuni 2016)
– Esinejate logistika ja transpordiküsimused (juuli-august 2016)
– Muusikafestivali korraldamine (august 2016)
– Tegevuse analüüs ja kokkuvõtted (september-detsember 2016)

2017.a. festivali ettevalmistused (jaanuar-juuli 2017)
2017.a. festivali korraldamine (august 2017)
Tegevuse analüüs ja kokkuvõtted (september-detsember 2017)
Ühisprojekti tegevuskava arutelud KOV-ga (jaanuar-märts 2018)

Tegevuse eesmärgid ja oodatavad tulemused:
– Hiiumaa turundus.
Pühalepa muusikafestivaliga kaasneb üleriigiline reklaam rahvusringhäälingus, internetis ja kirjutavas meedias.
– Turismi edendamine Hiiumaa kultuuriväärtuste tutvustamise kaudu.
Pühalepa kirik on Hiiumaa vanim kirik, mille kasutamine muusikafestivali paigana lisab atraktiivsust ja huvi festivali publiku seas.
– Hiiumaa kogukonna areng.
Pühalepa muusikafestival pakub koostöövõimalusi kohalikele majutus- ja toitlustus- ettevõtjatele ning viiakse ellu Hiiumaa omavalitsuste, ettevõtjate ja ühenduste koostöös.
– Kohaliku toidu propageerimine.
Projekt arendab kohaliku toidu pakkumist.
– Hiiumaa kultuurikeskkonna arendamine.
MTÜ Kerema Kultuurikoda kaasabil Pühalepa kirikusse paigaldatud orel võimaldab muuta kiriku omanäoliseks kontserdipaigaks Hiiumaal.
– Hiidlaste muusikapärandi tutvustamine.
Helilooja Erkki-Sven Tüüri loomingu propageerimine.
Helilooja Rudolf Tobiase kultuuripärandi tutvustamine.
– Hiidlaste muusikakultuuri edendamine.
Pühalepa muusikafestivalil astuvad igal aastal üles Hiiumaal tegutsevad või Hiiumaalt pärit muusikud.
Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse muusikaosakonna õpilastele luuakse soodustingimused Pühalepa muusikafestivali külastamiseks.

 

Tänavune Pühalepa muusikafestival on järjekorras juba viies. Seoses sellega kogusime kokku mõned mõtted ja nii räägivadki selles videos erinevad inimesed, kes Pühalea muusikafestivaliga on seotud olnud või selle elluviimisesse oma panuse andnud:

Arvo Haasma – Kärdla muusikakooli direktor, festivali artist 2015
Mihkel Poll – pianist, festivali artist 2015
Juko-Mart Kõlar – Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
Tiia Teder – Klassikaraadio peatoimetaja ja Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esinaine
Jos van Veldhoven (Holland) – festivali külalisdirigent 2012

 

 

MTÜ Kerema Kultuurikoda kutsub muusikuid enesetäienduse ja õppe eesmärgil osalema Erkki-Sven Tüüri „Spectrum“ I-IV ning Arvo Pärdi „Vater Unser“, „Für Alina“ ja „Spiegel im Spiegel“ ettevalmistuses ja ettekandmisel ning kandideerima stipendiumile loominguliseks tegevuseks. Oma soovist osaleda palume teatada e-posti aadressil keremakultuurikoda@gmail.com hiljemalt 02.06.2016.

Samuti kutsub MTÜ Kerema Kultuurikoda muusikuid enesetäienduse ja õppe eesmärgil osalema Ludwig van Beethoveni Klaverisonaat nr 14 „Kuupaistesonaat“, Lepo Sumera „Pala aastast 1981“, Ferenc Liszti „Õhtused harmooniad“ ja Rodion Štšedrini „Basso Ostinato“ ettevalmistuses ja ettekandmisel ning kandideerima stipendiumile loominguliseks tegevuseks. Oma soovist osaleda palume teatada e-posti aadressil keremakultuurikoda@gmail.com hiljemalt 07.06.2016.